Liigu põhisisu juurde
ET EEeesti
PAX süsteem: sinu garderoob, sinu moodi

Kui seinad saaksid rääkida, ei peaks meie seda tegema

Seinad peidavad endas lugusid. Ka neid, mis räägivad lähisuhtevägivallast ja jäävad liiga sageli tähelepanuta. Rohkem kui iga kolmas Eesti inimene on enda ümbruskonnas näinud või kahtlustanud lähisuhtevägivalla märke* – see tuletab meelde, et vägivald on lähemal, kui arvame.

Seinad ei saa neid lugusid kunagi edasi anda, kuid meie, inimesed, saame vägivallamärke tähele panna, osavõtlikult kuulata ja leida endas julgust rääkida, kui teised seda teha ei saa. Rohkem kui pooled inimesed tunnistavad, et ei tea, mida vägivalda nähes ette võtta, ja tagantjärele kahetsevad paljud oma vaikimist.

Liitu algatusega „Märka vägivalda“, hoia silmad lahti ja aita muutustele kaasa. Paremat elu paljudele saame luua vaid ühisel jõul.

* Norstati uuring, 2026

Märka vägivalda

IKEA usub, et kodu peaks olema turvaline koht, kus austatakse kõiki. Kuid kahjuks pole see alati nii. Rohkem kui iga kolmas Eesti naine on vähemalt kord elus kogenud partneripoolset vägivalda.

Seetõttu kutsusime lähisuhtevägivallale tähelepanu juhtimiseks ja teadlikkuse tõstmiseks ellu algatuse „Märka vägivalda“.

Tutvu algatusega

Mis on lähisuhtevägivald?

Lähisuhtevägivald leiab aset leibkonnas, peres või intiimsuhtes, mistõttu kaldutakse arvama, et tegu on pere siseasjaga. Aga tegelikult on lähedastevaheline vägivald terve ühiskonna probleem.

 

Tervelt 88% Eesti elanikest ei nõustu väitega, et lähisuhtevägivald on kahe inimese omavaheline probleem, mida tuleks lahendada pereringis.

Eurobaromeetri soostereotüüpide ja naistevastase vägivalla uuring (2024).

Ülaltvaade kahele inimesele, kes istuvad laua ääres, ajavad juttu, söövad puuvilja ja joovad mahla.

Lähisuhtevägivalla liigid

Psühholoogiline vägivald
Tahtlik emotsionaalne väärkohtlemine või kontrolliv käitumine, mis kahjustab oluliselt inimese psühholoogilist terviklikkust kas sunni või ähvarduste kaudu.

 

Seksuaalne vägivald
Igasugune kahjustav või soovimatu seksuaalkäitumine ja kellegi selleks sundimine, väärkohtlemine ja teised tegevused.

 

Füüsiline vägivald
Teise inimese vastu suunatud tahtlik füüsiline vägivald või vägivaldne käitumine, mis põhjustab kahju ja hirmu.

 

Majanduslik vägivald
Leiab aset, kui lähedane keelab või piirab ligipääsu rahalistele ressurssidele, tööturule või haridusele.

Hämar ruum, kus keegi istub diivanil ja esiplaanil seisavad veel kaks inimest, kes on varjus.

Ohumärgid

Kui kahtlustad, et su pereliige, sõber, tuttav, kolleeg, naaber või keegi teine võib olla sattunud vägivalla ohvriks, kuid sa pole selles kindel, siis mõtle, kas oled tema juures tähele pannud järgnevaid märke.

 

Füüsilised
• Seletamatud marrastused, kriimustused või verevalumid

 

Psühholoogilised/käitumuslikud
• Pidev hilinemine
• Partner või abikaasa helistab iga natukese aja tagant
• Ootamatud töölt puudumised või seletamatud haigused
• Muutused välimuses
• Arglikkus, ärevus või depressiivsus
• Pidev pingesolek või liigne muretsemine
• Söömis- või unehäired
• Püsivad ebamäärased tervisekaebused
• Keskendumisraskused
• Otsustusvõimetus
• Õudusunenäod
• Surma- või enesetapumõtted

Ülaltvaade kahele kõrvuti kõnduvale inimesele. Nad on päikeselaigus ja nende taga on pikad varjud.

Ohvrisüüdistamisega kaasnevad ohud

Ohvrisüüdistamine toob kaasa vägivalla eest vastutuse veeretamise ohvri õlule ja selle tagajärjed võivad olla kahjulikud.

 

• See kahandab ohvri usaldus- ja turvatunnet, mis vähendab abi otsimise või vägivallast teatamise tõenäosust.
• See juhib tähelepanu vägivallatsejalt kõrvale.
• See põlistab valearvamust, et ohver on ise süüdi ja vastutab vägivallatseja käitumise eest.
• See võimendab ohvri enesesüüdistamist, mida vägivallatseja temasse sisendas, väites, et kõik on ohvri enda süü.
• See juhib tähelepanu vägivallatsejalt kõrvale, sest ei sea tema motiive, vastutust või tegusid kahtluse alla.

Öine magamistuba. Tumepunased kardinad on ette tõmmatud ja voodi kõrval lauakesel seisab süüdatud lamp.

Kuidas vägivallaohvrit toetada?

• Ole lähisuhtevägivalla ohvriga rääkides sõbralik ja osavõtlik.
• Ära mõista ohvri tegusid või tegematajätmisi hukka. Ole kannatlik ja mõistev.
• Too välja, et vägivald ei ole ohvri süü.
• Ära kannusta ohvrit otsekohe tegudele asuma, ära survesta teda ega ole pealetükkiv. Las ta avab end talle sobivas tempos.
• Julgusta ohvrit otsima abi spetsialistidelt: politseilt, meditsiinitöötajatelt ja tugikeskustest.

Naine ja väikelaps magavad üksteise kaisus valge voodipesuga voodis.

Tuge ja abi saad siit:

  • Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või palunabi.ee,
  • Lasteabi telefon 116 111 (24/7) või lasteabi.ee,
  • Sotsiaalkindlustusameti tugiliin vägivallast loobumiseks 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00).
  • Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112.

Kott, mis püüab pilku. Et juhtida tähelepanu teemale, mis jääb tihti varju.

Lähisuhtevägivalla vastase teadlikkuse suurendamiseks ühendasime jõud Eesti disaineri Karl Korsariga, kes lõi meie „Märka vägivalda“ erikollektsiooni tarbeks oma isikupärases stiilis koti, mis väljendab vägivalla märkamise ideed.

 

Koti disaini on peidetud sümboolsed sõnumid – näiteks silmamotiiv, mis õhutab silmi lahti hoidma ja vägivalda märkama. Sangade valmistamiseks kasutatud turvavööd tähistavad turvalisuse puudumist vägivallaohvrite elus ja vajadust muuta ühiskonna suhtumist, et pakkuda neile paremat kaitset.

 

Kanna kollektsiooni kuuluvaid kotte ja märki meeldetuletusena, et lähisuhtevägivalla ees ei tohi silmi sulgeda.

Oliivirohelises särgis ja mustades pükstes Karl Korsar seisab hallil taustal, õlal enda disainitud IKEA "Märka vägivalda" kott.

Kodu, ka ajutine, peab olema turvaline ja mugav. Lähisuhtevägivallast mõjutatud perede elutingimuste parandamiseks oleme nüüdseks värskendanud nii Tallinna Naiste Tugikeskuse kui ka Tallinna Naiste Kriisikodu eluruume, andes uue kuue rohkem kui 200 m2 elamispinnale. Ja see on alles algus.